See laps hakkab küll varsti jooksma :D

Kuna suuremad vennad jooksevad juba ees, siis ega Dairon ei saa nendest maha jääda. Eile olles 4 kuud ja 2 päeva noor, hakkas poiss ennast seljalt kõhule keerama :). Dominic keeras end esmakordselt 3 päeva enne 5 kuu vanuseks saamist. Miku aega ma kahjuks enam ei mäleta :(.

Peale seda, kui Dairon pead hoidma hakkas ei taha ta tihti pead enam maha panna. Viimases hädas ikka, kui ära hakkab väsima ja magama jääb. Muidu istub nii turvahällis, kui ka lamamistoolis pea tutatuta maast lahti. Upitab ennast nagu tahaks juba püsti tõusta.

Nüüd on pidu läbi ja kuskile voodile ega diivanile last hetkekski üksi jätta ei saa. Maaski keerutab ennast jube ruttu mingisse x asendisse. Kurb ikka, kui vähest aega on nad päris väiksed beebid.

Öö täis oksendamist ja paistes mokk 🤦🏻‍♀️

Eile lõpetas Imanti õe tütar lasteaia ja käisime sellel puhul neil külas kooki söömas. Kooki oli imehea, et sõin lausa 2 tükikest 🙈.

Esmaspäevast aga on mul ka Miku kodus mitte koolis, sest olevat koolis oksendanud ning Imant käis tal veel esmaspäeva õhtul enne ööund järel. Ja mulle veel tundus ta köha nii vähene, et saatsin ta ikkagi kooli 🤦🏻‍♀️.

Kodus enam probleemi polnud peale köha, mida me ravime nii auru, kui ka sinepi jalavanniga. Kui rahulikult käia ja mitte rahmeldada, siis polegi köha kõige hullem aga eks poisid ikka unustavad ennast ja kipuvad jooksma. Nii hakkas paha Mikul ka eile külas olles.

Õhtul kodus aga oli korraga Dominic haige ja kõhuvalus. Tahtis potile aga tuli hoopis eest poolt.. ja nii öö läbi 😳. Kas nüüd on mingi viirus liikvel või on see maiustuste söömisest. Sai söödud kõike ju läbisegi. Kooki, kommi, viinamarju, õuna, arbuusi, banaani, juustupulki jne.

Mul endalgi oli õhtul vähe õõnes olla ning kõhus keeras. Viirus ikkagi? Teistel külalistel oli kõik korras nii, et toidust see olla ei saa. Oh jumal.. ma ei jaksa.

Kolisin mitu korda Dominicu juurest oma voodisse kuniks ta jälle ärkas ja nutma hakkas ja oksendas. Käes oli vist mingi kolmas kord, kui ma ta juurde taas tõttasin ning voodist välja aitasin. Poti olin talle ammu juba voodi kõrvale pannud, et ei peaks kaugele jooksma, kui tal paha jälle hakkab.

Selles iga kahe tunni tagant ärkamises ja sekundi pealt reageerimises sain ka mina oma osa. Kükitasin Dominicu juures, kui pidin minema talle tassiga vett tooma. Tõusin nii järsku, et mul tekkis tasakaaluhäire. Isegi aru saamata kaua ma seal lapse kohal tuikusin, lõin ennast näoga vastu ust ära. Pauk oli nii suur, et ülmisel korrusel ehmatas isegi Miku ennast ülesse. Minul on taas mokk paistes. Esihammas käis sügavale ülahuulde. 4ndal on mul hambaarst, ehk selleks ajaks on kõik timmu.

Mu rõõmus laps on tagasi <3

Pidasin nõu nii imetamisnõustaja, kui ka perearstiga Daironi tissistreigi osas. Streik ei tohtivad kesta rohkem, kui 4 päeva. Nii oligi.. kuni järgmise korrani. Ütleme, et kui nädala sees sain ma ta veel rinnale, siis nädalavahetus oli täiesti lootusetu üritus kuna, siis oli kõik pererahvas kodus ja Dairon on mul poistest kõige tundlikum. Ka pudelist söömise ajal ei tohi keegi teda väga lähedalt vaadata, sest muidu tähelepanu hajub koheselt ning söömine jääb tahaplaanile. Ja imetamisnõustaja nõuanne “anna rinda a’la pimedas vannitoas pesumasina otsas” ei tulnud kõne allagi. Dominic hakkas juba niigi mul oma peaga kodu uksest välja käima. Mis veel, siis oleks saanud, kui oleksin end beebiga vannituppa lukustanud?

Rinnapiima saab Dairon endiselt. Küll juba vähem aga saab, ostsin selle tarbeks veel eraldi medela rinnapumba. Aga ma täheldasin ka seda, et kui ma andsin lapsele vaheldumisi rinda ja rpa’d, siis olid tal ikka tugevad gaasivalud. Ometigi hakkab ta juba 4.kuuseks saama ja perearst kinnitas, et 3.kuune peaks juba ise oma kõhutuultega toime tulema. Aga meie Dairon ei tulnud. Ja oma toitumist jälgin ma nii kaua kuni poiss enam rinnapiima ei saa.

Esimesena katsetasin rpadest Tuttelit. See oli kohutav. Dairon oli saanud Tutteli segu vb 3x pudelist, kui ta läks üle kere laiguliseks. Oli tekkinud allergiline reaktsoon, mis õhtu veelgi süvenes. Tegin kõne perearsti eranumbrile, kes kirjutas meile välja Zyrtec tilgad ja andis  aja vastuvõtule.

61115074_363866877813487_2500167468786384896_n

Kuna rinnapiimast Daironile igaks toidukorraks enam ei jätkunud ja ei omanud ma ka tollel hetkel midagi peale käsipumba, otsustasin proovida Aptamili. Ostsin valmissegu, mis ka poisile kahjuks ei sobinud. Koheselt tekkisid lõua alla punnikesed.

Perearstile jõudes oli muidugi igasugune lööve kadunud, pilti näitasin telefonist. Selline reaktsioon pidi olema väga harv. Eks ei sobi meile lehmapiim, mille põhjal on Tuttel ja tavaline Aptamil valmistatud. Ja jutt, et üks on kvaliteetsem, kui teine on müüt. Mõlemat pulbrit valmistab üks ja sama firma. Perearst kirjutas meile järgmiseks allergikute Aptamili välja, mis on valmistatud soja baasil. See meile sobib.

Nüüd ongi nii, et vastu hommikut, kui on veel hämar, saab kutt rinda ja ülejäänud aja rpad. Elu on mulle ja eelkõige lapsele tänu sellele otsusele stressivabam ning rõõmsam. Ei möödu beebiiga ainult nuttes ja röökides vaid saame ka seda aega nautida. Ärkvel oleku aja poiss nüüd ikka naeratab ja uudistab ja jutustab mitte ei vaja igal minutil kussutamist. Suuremad poisid olidki mul juba unaruses. Suvi on aga tulekul ja mind peab ikka kolmele pojale jaguma. Ka väike lõvi Leoke peab õppima emmet vendadega jagama ♥️.

61469391_2862089227135708_5302054268402925568_n

 

 

 

 

Tissistreik?

Eilne ooper, siis lõppes sellega, et ma lihtsalt pumpasin piima välja ja andsin selle Daironile pudelist. Peale seda tegi poiss nr 2 ja jäi rahulikult magama.

Ma lihtsalt ei suutnud teda rinnale saada nagu eelnevad 4 tundi mil ta lihtsalt röökis ja keeldus rinda võtmast. Nii, kui ma ta pikali panen, et hakkaks rinda andma, siis kutt juba röögib. Pudelist sõi ta rahumeeli.

Eile oligi esimese toidu vahe 3h, sõi 10min ja järgmine vahe juba 4h. Kuna aga ööuni lähenes ja ma olin omadega jumala läbi, päev läbi teda kätel kussutanud, andsin piima pudelist.

Öösel jälle nagu poleks midagi olnud. Sõi ilusti rinnast ega teinud väiksematki kisa vaid peale kõhutäidet magas rahulikult edasi. Hommikul päevavalguses jälle sama jama 😩. Tulemusi ei ole andnud ka süles tissitamine.

Nii ma taas oma pumba köögikapist välja otsisin ja asusin piima välja pumpama. Taas 120ml käes hakkasin poissi söötma. Laps sõi isuga. Ma ei saa aru mida ma valesti teen?

Soori mu lapsel ei ole. Piima jätkub. Lõhnaõli vms ma ei kasuta ega ole ka mingi uue dušigeeliga end pestnud. Nõuandeid? Kolmanda lapsega puutun esmakordselt selliste probleemidega kokku.

Hull päev 123

Kui ma veel Jämejalas ei ole, siis varsti küll. Üks kutt on otsustanud täna kohe hommikust röökida ja nii õhtuni välja (praegu on rahulik). Kas kätte maksab Napoleoni kook või tulevad tõesti meie pisikesel hambad?

Nii palavalt me seda kaelakirjakut närime ja tatistame. Alumistel igemetel on pikuti väikesed lohukesed kust peaksid hambad välja lõikuma. Dominicul kahtlustasine me ka varakult hambaid kuigi esimene lõikus alles 7.kuuselt 😃.

Kurjalt võib kätte maksta ka koogike, mis eile Daironi minisünnipäeva puhul söödud sai. Sinna sai ju keedukreemi pandud mis sisaldas omakorda muna, mida meie väikseke ei kannata. Nii ma muna ka tavaliselt ei söö. Valikus oli ka küpsisetort.

*Dairon röögib taas..

Rahunes süles ja laseb kõhutuultel lennata 😃. Ühe sõnaga.. nii kaua kuni mina olen pisikesega hommikust ametis olnud on üritanud Dominic koguaeg naabri tädi juurde hiilida. Nii tal on see õnnestunud ka 2x, eile ja täna hommikul.

Täna esimesel korral sattusin talle kohe peale, kui esikus susse tahtis varba otsa pista aga sa vahi poissi.. Kurjaks sai teine minu peale. Tema tahtis tšš-tšš tasakesi Tiina juurde minna. Räägime küll, et üksi ei tohi minna aga see paistab talle nalja tegevat 🤦🏻‍♀️. Kuidas toimida?

Ei ole midagi kuulda olnud jah? 🤔

Facebook siin ikka teavitab mind, et meist pole mõnda aega midagi kuulda olnud. Mis siin ikka.. kiire elutempo juures polegi aega blogida.

Kui siin vahepeal haigusest võitu sain ja hingamise korda, siis sellele järgnesid ohatised. Oi, kus mul oli alles suur mokk.. Isegi suurendama minnes vist ei saaks omale nii jämedaid huuli 😂. Mu suul ilutsesid mitte üks ega kaks vaid suisa 3 ohatist. Sain tabletid õnneks peale ja nendest õudustest võitu. Nina on veel seest veidi katki, sest mõni ohmu mõtles sinna ka ronida.

Ohatistest prii tabas mind köha.. No köhi või kopsud välja! 🤦🏻‍♀️ See haiguste jada nagu ei kavatsegi vist lõppeda. Ma pole aasta aega suitsu teinud aga ma läkastan nagu vana tuberkuloosik. Imestan kuidas lapsed üldse mu kõrval suudavad magada 🤷🏻‍♀️.

Dominicul on ka graafik teist päeva juba jumala nihkes, et ma ei tea, kuidas ma ta homme lasteaeda saan. Tüüp ärkas täna 19:30 lõuna unest. Mis kell veel siis öö und magatakse? 🙄 Samas eile ärkas ta ka hilja aga täna oli enne seitset minu ja Daironiga juba üleval. Eks see oli ka ärevusest, sest täna tavalise lasteaia päeva asemel sai ta olla tädi juures ja tädi tütrega mängida kuni ma teiste poistega Tartus arsti juures käisin.

Vaatame siis, mis kell täna magama saab ning kauaks seda magusat unekest jätkub, sest vahepeal tahab mind köha ära lämmatada ja Dairon süüa ja vb Dominic pissile jne.

Head ööd! 💫

Mis oli tegelik palaviku tekitaja ja haiguse põhjustaja

Ütlen siin kohal kohe ära, et järgnevat postitust ma nõrganärvilistel lugeda ei soovita, kes seda oma peas genereerima võivad hakkata. Kord autokoolis esmaabi kursusel ühel poisil hakkas ka silme ees pilt jooksma, kui teemaks oli just verejooksu peatamine. Nii, et lugemine omal vastutusel.

Kuigi ma arvasin, et ma võtsin Dominicult haiguse üle, siis tegelikult nii see ei olnud. Asi oli ühes võõrkehas minu sees. Täpsemalt asus see võõrkeha hingamistorus? Mul nagu otseselt ei olnud ka kurgu valu vaid see valu tuli kuskilt kaugemalt. Kohe ma seda ei taibanud, sest ma ei tea, millised on näiteks A gripi tunnused. Kui kaugelt või kui lähedalt midagi valutama hakkab. See valu ei olnud ka pidev vaid tuletas ennast aegajalt meelde.

Üleeile päeval hakkasid, siis külmavärinad, palavik oli 37,6 ja viskasin pikali. Sain veidi magada ja kohe oli õhtu poole parem olla. Hingamine toimus ikka läbi suu. Eile oli ka kohe hommikust jube külm, värisesin üle kere. Olid küll lambavillast sussid varba otsas ja kardigan öösärgi peal, aga lõdisesin ikka. Sõime hommikusöögi ja, kui aeg käes oli viisin Miku linna bussi peale. Käisin oma toimetused ja tulime Daironiga koju tagasi.

Koju jõudes tundsin kuidas mu keha kuumab, palavik oli tõusnud. Toas kraadides sain 38,6 juba. Võtsin paratsetamoli sisse ja jäin selle mõju ootama, et end taas inimesena tunda.. Kui rohi hakkas juba mõju avaldama, siis koristasin, tuulutasin tuba, vahetasin voodipesud kuniks külmavärinad hakkasid taas vaikselt üle kere jooksma. Enne ei tohi mingit rohtu ka võtta, kui palavik pole ei tea mis kõrge. Nii ma, siis ootasin aga seda palaviku ei tahtnud enam nagu tulla.

Mul oli terve des. vahendi pudel juba nuuskamiste vahede peale otsa saanud, kus ma käsi ikka ja endiselt defintseerisin. Korraga aga ma nuuskasin nii kõvasti, et pauguga mu ninast midagi välja lendas. See oli miski toit? Ma ei mäleta, mida ma täpselt sõin aga mõni nädal tagasi ma neelasin küll kuidagi valesti ja korraks oli ebamugav olla. Aga see möödus ruttu ja hiljem poleks nagu midagi olnud.

Sest nuuskamisest saati on mul hingamine ka vaba ja nagu paugu pealt sain terveks. Ninast eritub küll veel veidi tatti ja köhatama ajab kuna nina on ärritunud aga otseselt enam ei jookse kuskilt midagi. Välja lennanud ollus oli miski konkreetne suur tükk. Pilti ma panema ei hakka, too horrible. Peale seda pauku hakkas magu ka kohe imema, muidu polnud nagu söögiisust haisugi. Alates eilsest söön rahulikult ja aeglaselt isegi siis, kui kõht on väga tühi või midagi nii maitsev, et see paneb sind toitu lausa kugistama. Nii hea on olla terve 🙂